Toiduohutuse juhtimissüsteemi väljaarendamine ja analüüs
Toiduohutuse tagamine ja võimalike ohtude ennetamine on ülimalt oluline kogu toidukäitlemise ahelas. Oma kogemuste põhjal võib väita, et nii Eestis kui muudes Euroopa riikides tunnustatud ja tegutsevate ettevõtete HACCP printsiipidel põhineva enesekontrollisüsteemi tase ja kvaliteet on väga erinev. Sellel on erinevaid põhjuseid, kuid peamiseks on võtmeisikute vähesed kogemused.
Teekond toidu esmatootmisest lõpptarbijani võib olla väga pikk ja keerukas ning selles ahelas mängivad ühtlaselt olulist rolli kõik selles protsessis otseselt või kaudselt osalevad organisatsioonid. Seetõttu peab toidukäitleja ohtude analüüsil hindama ka ohte, mis võivad tekkida enne või pärast konkreetset töötlemisetappi.
Sellest tulenevalt esitavad tihti rahvusvahelised toidutööstused ja jaeketid oma tarnijatele nõuded rahvusvahelisele standardile vastava toiduohutuse juhtimissüsteemi väljaarendamiseks ja sertifitseerimiseks.
Toiduohutuse tulemuslikkuse suurendamise ja infovahetuse intensiivistamise eesmärgil on välja töötatud ja rahvusvahelise toiduorganisatsiooni – Global Food Safety Initiative (GFSI) poolt heaks kiidetud järgnevad standardid:
- Hollandi HACCP standard;
- ISO 22 000 – Nõuded toiduohutuse juhtimissüsteemile;
- BRC – Global Standard for Food Safety;
- IFS -International Food Standard;
- SQF 2000 ja SQF 1000 – Safe Quality Food.
Kuigi antud standardid on oma olemuselt ja nõuete poolest pisut erinevad ning erinevates piirkondades eelistatakse mõnda konkreetset standardit teisele, on nende eesmärk sarnane – suurendada toiduohutust läbi hästitoimiva ja pidevalt areneva toiduohutuse juhtimissüsteemi.
Eeltoodud standardite peamisteks nõueteks organisatsiooni jaoks on:
- toiduohutusalaste põhimõtete ja eesmärkide püstitamine;
- tegevusega kaasnevate võimalike ohtude väljaselgitamine ja maandamine;
- töötajate kohustuste ja volituste määramine ning sisemise ja välise efektiivse infovahetuse tagamine;
- töötajate ja organisatsiooni nimel tegutsevate isikute teadlikkuse suurendamine;
- vajalike juhendite koostamine võimalike hädaolukordade või toiduohu vältimiseks;
- toiduohusalaste seirete ja mõõtmiste läbiviiminening andmete analüüs;
- toiduohutusalase tulemuslikkuse parendamine.
Toiduohuse juhtimissüsteemi standardite rakendamine ja sertifitseerimine on vabatahtlik, selle rakendamise kasu avaldub järgmises:
- suureneb organisatsiooni töötajate teadlikkus ja analüüsivõime;
- paraneb juhtimiskorraldus ning nõuetest ja kokkulepetest kinnipidamine;
- võimalike toiduohtude haldamine muutub efektiivsemaks, mis võimaldab neid senisest efektiivsemalt ennetada;
- potentsiaalsed riskid saavad efektiivselt tuvastatud ja maandatud;
- tänu erinevate mõõdikute fikseerimisele ja analüüsile muutub ettevõte iseõppivaks ja pidevalt arenevaks organisatsiooniks;
- suureneb klientide ja koostööpartnerite usaldus ning soov koostööd teha.
Standard iseenesest ei ole veel lahendus, kuna selles esitatakse vaid nõuded, mida peab sertifikaadi taotlemiseks täitma. efektiivselt toimiva toiduohutuse juhtimissüsteemi väljaarendamine ja juurutamine nõuab põhjalikke erialaseid teadmisi ja kogemusi.
Eeltoodud tulemuste saavutamiseks on otstarbekas kaasata professionaalset abi kogenud ja toiduohutusalast kvalifikatsiooni omavate konsultantide näol.
Huvi korral võtke meiega julgesti ühendust. Meil on toiduohutuse juhtimissüsteemide väljaarendamise ja nõustamise osas suured kogemused ja vastav erialane kvalifikatsioon. Ühiselt leiame lahenduse ka Teie kõige keerukamatele probleemidele.
Konsultatsiooniprojekt koosneb järgmistest etappidest:
Väljaarendusprojekti käivitamine:
- projekti avaseminar ja standardi nõuete tutvustus;
- olemasoleva enesekontrollisüsteemi analüüs ja kitsaskohtade väljaselgitamine;
- tööplaani ja ajakava koostamine.
Projektikoosolekud ja toiduohutuse juhtimissüsteemi väljaarendamine:
- toimuvate arutelude käigus arutatakse läbi kitsaskohad ja analüüsitakse riske;
- koostatakse vajalik dokumentatsioon kitsaskohtade likvideerimiseks ja standardi nõuetega vastavusse viimiseks.
Süsteemi elluviimine praktikas:
- vajalike täitedokumentide ja registrite koostamine;
- koostatud protseduuride juurutamine igapäevases töös;
- töötajate juurutuskoolituse läbiviimine.
Süsteemi toimivuse hindamine ja sertifitseerimise ettevalmistus:
- Siseauditi läbiviimine ja aruande koostamine;
- Auditi käigus ilmnenud puuduste korrigeerimine;
- Juhtkonnapoolse ülevaatuse läbiviimine.
Toiduohutuse juhtimissüsteemi väljaarendusprojekti kestus on orienteeruvalt 4-6 kuud.