Procept Consult

Järjest enam on hakatud Eesti eksportivatelt toiduainetööstustelt nõudma toiduohutuse juhtimissüstemi sertifikaadi olemasolu. Selle nõude aluseks on asjaolu, et ohutus ja adekvaatne infovahetus tuleb tagada toidu käitlemisahela kõigis lülides.

Ohutuse tagamiseks on koostatud mitmeid rahvusvahelisi standardeid, millest tuntumad on:

Milline standard oleks siis ikka kõige sobivam?
Tihti nõutakse mõnda konkreetset standardit. Samas on jaemüüjatel kohustus kõiki eeltoodud standardeid võrdselt aktsepteerida, kuna selline nõue on sõlmitud Global Food Safety Initiative (GFSI) poolt.

Euroopas tuntuim standard on ISO 22000, ent olenevalt piirkonnast on eelistatud erinevad standardid, näiteks BRC on eelistatud Suurbritannias, IFS Prantsuse, Saksa ja Itaalia jaemüüjate hulgas, SQF peamiselt Ameerikas.

Kui tellijaga läbirääkimistega selgub, et toidutööstus on juhtimissüsteemi standardi valikul vaba, tuleks standardi valikul võtta arvesse ettevõtte võimalusi ja ressursse.

Selleks esitangi siinkohal lühikese ülevaate erinevatest standarditest ning nendega kaasnevatest kuludest.

ISO 22000 standardil põhinev toiduohutuse juhtimissüsteem on Eestis kõige rohkem levinud. See standard on eeltoodud standarditest kõige leebem ja paindlikum, sobides erineva tasemega ettevõtetele. See ei esita konkreetseid nõudeid infrastruktuurile ja territooriumile, pöörates peamiselt rõhku ohuanalüüsile ja sellest tulenevatele meetmetele. Peamiseks valiku eeliseks on asjaolud, et:

Käesoleva süsteemi peamisteks miinusteks on samuti selle suur paindlikkus ning seetõttu ei ole see GFSI (Global Food Safety Initiative) poolt tunnustatud. Kuna süsteemid võivad olla väga erineva tasemega, võivad tellijad selle süsteemi rakendamise korral soovida endiselt läbi viia täiendavaid auditeid. Selle probleemi leevendamiseks on soovitav juhinduda ka BRC ja IFS standardi nõuetest.

IFS ja BRC standardid esitavad konkreetsed nõuded toiduohutuse juhtimissüsteemi, infrastruktuuri, territooriumi ja personali kohta. Seetõttu sobib see paremini kaasaegsetel tingimustel rajatud ning paremaid vahendeid omavatele ettevõtetele. Sertifikaat väljastatakse üheks aastaks ning akrediteeritud sertifitseerijaid Eestis ei ole, mistõttu on sertifitseerimisprotsess küllaltki kulukas.
SQF standardid on olemuselt väga sarnane BRC ja IFS süsteemile. See on Euroopas vähe tundud ning ettevõte võiks kaaluda antud süsteemi rakendamist juhul kui sihtturg asub USAs või Kanadas.

Hollandi HACCP sisaldab kõiki peamisi Godex Alimetariuse nõudeid ning on väga sarnane toidukäitlejale kohustuslikult HACCP printsiipidel põhinevale enesekontrollisüsteemile. See on teistest standarditest leebem ning selle populaarsus tellijate hulgas on kõige madalam.

2011. aastal loodi uus sertifitseerimisskeem FSSC 22000, mis põhineb ISO 22000 standardi ning eeltingimusprogrammide kohta kehtestatud standardi ISO/TS 22002-1 kuni 22002-4 standardil, mis on loodud omakorda PAS 220 kuni PAS 223 standardi põhjal. FSSC standard on võrdväärne BSC ja IFSga, selle plussideks võib lugeda eestikeelse standardi ning audiitorite olemasolu. Samuti on standard pisut paindlikum, näiteks nõuab FSSC 22000 ettevõtte teriitooriumi piiritlemist, BRC ja IFS aga piirdeaia olemasolu jne. Samuti on eeliseks asjaolu, et sertifitkaat väljastatakse 3 aastaks, mistõttu on sertifikaadi kulu 3 aasta lõikes soodsam.

Kindlasti  tuleb standardi valikul  läbi viia põhjalik ressursside, võimalikkuse ja tasuvuse analüüs. Valiku langetamisel soovitan kindlasti hinnata kaasnevaid kulusid pikema aja jooksul, näiteks 3 aasta lõikes.

Küsimuste ja murede korral võtke meiega julgesti ühendust, oleme meelsasti valmis pakkuma oma nõu ja abi Teie ettevõtte jaoks sobivaima lahenduse leidmiseks.

Erki Kippasto,
Procept Consult OÜ tegevjuht,
MSC, toiduteadus.