Kvaliteetse ja ohutu toidu tagamine kindlasti iga toidutööstuse esmaseks prioriteediks. Läbi aastate on Eesti toidukäitlejad teinud suuri investeeringuid tehnoloogia, kontrollsüsteemide ja personali arendamisse. Välja on töötatud toodete kaubamärgid ning järjepidevalt tegeldakse oma brändi turundamisega nii Eesti, kui ka eksportturgudel. Samas ei saa ilmselt ükski toidutööstuse juht tunda täielikku kindlustunnet oma toodete ohutuse seisukohast.

Toidust põhjustatud võimalikud haigusjuhtumid toovad toidukäitlejale reeglina kaasa suured probleemid ning kulutused. Lisaks kahjustavad sellised juhtumid toodete usaldusväärtust ja mainet, rikkudes ühe hetkega aastatepikkude turundustöö, kuna enamasti ei jää see ka meedias kajastamata. Halvimal juhul võivad sellised juhtumid lõppeda ettevõtte pankrotiga.

Seetõttu tuleb toiduohutuse meeskonnal pidevalt toiduohutusalast tulemuslikkust parendada. Toiduohutuse planeerimisel ja parendamisel tuleb muuhulgas koguda statistikat ja andmeid nii ettevõtte oluliste näitajate osas kui ka ümbritsevas keskkonnas, erinevate prioodide vältel. Saadud andmeid tuleb omakorda töödelda ning leida seoseid ja trende.

Toidukäitlejate jaoks üheks oluliseks informatsiooniallikaks võivad olla Terviseameti aruanded (endine Tervisekaitseinspektsioon), mis on üle kümne aasta kogunud ja oma aastaraamatutes esitanud ülevaateid Eestis esinenud haigusjuhtude kohta.
Hiljuti avaldas Terviseamet aruande 2011. aasta haigusjuhtumite kohta. Noppisin nende aruannetest välja viimase 13 aasta jooksul esinenud toidupatogeenidest põhjustaud haigusjuhtumid ning koostasin andmete põhjal ülevaatlikud diagrammid, millest võiks toidukäitlejatel toiduohutuse parendamisel ja planeerimisel kasu olla. Esimene digaramm on koostatud Eestis 1999.-2011. aasta jooksul registreeritud toidupatogeenidest põhjustaud haigusjuhtude kohta.

Joonis 1: Soolenakkuste esinemine Eestis 1999-2011.

Eeltoodud diagrammist võib selgelt välja lugeda mitmeid trende, mida toiduohutuse meeskond peaks arvestama.

Läbi aegade on rajatud hulgaliselt uusi kaasaegseid toidutööstusi ning renoveeritud olemasolevaid. Toiduseaduse jõustumise järgselt 1999. aastal on riiklik järelevalve, toidu päritolu jälgitavus ning toidukäitlejate teadlikkus oluliselt paranenud. Toote pakendid on palju arenenud, laialdaselt on levinud modifitseeritud säilituskeskonna ja vaakumpakendite kasutamine. Lisaks on rajatud hulgaliselt suuri jaekaubanduskette, mis on kahandanud turgude jt lahtiste toodete müügikohtade populaarsust. Hügieenitingimuste paranemist näitab kõige selgemini E. coli soolenakkuste, mis on üheks peamiseks hügieenitaseme indikaatoriks, juhtumite langus (1999.a n=84, 2011.a n=8).

Samas jääb skeemi vaadates silma, et vaatamata tehtud pingutustele, ei ole 13 aasta jooksul nakkuste arv oluliselt muutunud, kuigi bakteriaalsete soolenakkuste arv (1999.a n=3373, 2012 n=2047) on pisut langenud.

Tänu tehnoloogia ja pakkematerjalide tõhustamisele on toidukaupade säilivusajad oluliselt pikenenud. Samuti on tarbijad on läbi aastate hakanud üha enam ostma valmistoitu ning külastama toitlustusettevõtteid. Need asjaolud suurendava võimaliku ristssatsumise või valede säilitustingimuste tõttu soolenakkuste, eriti salmonellooside ohtu ning sellest tulenevalt on salmonelloosi haigusjuhtumite arv püsinud läbi aastate suhteliselt stabiilsena.

Samas ei pruugi muidugi joonisel toodud andmed olla absoluutselt objetiivsed, kuna ühe asjaoluna tuleb arvesse võtta ka arstiabi paremat kättesaadavust ning asjaolu, et inimesed pöörduvad järjest enam oma muredega õigeaegselt arsti juurde. Seetõttu registreeritakse ja identifitseeritakse soolenakkuste juhtumeid senisest enam, mistõttu on täpsustamata soolenakkuste (kõrgeim 2002. aastal n=2389, 2011.a n=195) osakaal langevas trendis.

Muutusi ühiskonnas kajastab ka rotaviiruste põhjustatud enteriidi tase, joonisel on näha selle märgatavat 2009.a aastast alates (2008.a n=302 2011.a n=2287). Antud tulemuse üks põhjuseid on asjaolu, et majanduse madalseisu tõttu olid inimesed mures oma töökoha pärast ning sageli ei sõandatud haigestumisel võtta haiguslehte, samuti muutus haiguspäevade kompensatsiooni kord, mis omakorda soodustab nakkuse levikut.

Lisaks aastaaruannetele võib Terviseameti aruannetest leida andmeid kuude või kvartalite lõikes nii Eestis kui mujal. Järgmisena toon välja soolenakkuste statistika 2010 ja 2011. aasta jooksul kuude lõikes.

Joonis 2: Soolenakkuste esinemine Eestis 2010-2011 kuude lõikes.

Antud joonisel on selgelt näha haigustekitajate osakaalu sessoonset kõikumist, näiteks on märgata Campylobakteri, Salmonella jm patogeenide osakaalu suurenemist suvekuudel. Selle peamisteks põhjuseks on ilmselt üldine grillihooaeg ning tarbija eksimused, samuti kuumast ilmast tingitud mittenõuetekohased säilitustingimused.
Külmal aastajal levivad ning on pikaajaliselt elujõulised viirustekitajad, mistõttu on viirusnakkuste osakaal suurem just talvekuudel.

Nagu eeltoodud näidete varal võib näha, mõjutavad toidupatogeenide nakatumist paljud asjaolud, millega toidukäitlejad peavad toiduohutuse planeerimisel arvestama. Seetõttu soovitan kõigil tutvuda Terviseameti kodulehe vahendusel nende poolt kostaud aruannetega, see on väärt informatsioon mida tasub uurida ja analüüsida.

Erki Kippasto
Procept Consult OÜ

<< Tagasi