BRCGS on äsja avaldanud oma toiduohutuse standardi 9. versiooni, mille rakendamine on kohustuslik kõikide auditite puhul, mis toimuvad pärast 1. veebruari 2023.

(veel …)

Mänguasjade ohutusnõuded on spetsifitseeritud harmoneeritud standardites, mida rakendatakse kõigile Euroopa Liidus müüdavatele mänguasjadele. Standardid esitavad täpsustavad juhised mänguasjade ohutust reguleeriva EU direktiivi ja mänguasjade ohutust  reguleeriva EV seadusandluse nõuete täitmiseks.

Euroopa Liidus on loodud tooteohutust reguleerivad direktiivid erinevate valdkondade kohta, kindlustamaks, et kõigi Euroopa majanduspiirkonnas müüdavate toodete puhul oleks tagatud minimaalsed ohutusnõuded sealhulgas:

• Mehaanika
• Müra
• Tulekindlus
• Keemiline koostis
• Elektriohutus
• Hügieen
• Kiirgus

Mänguasjade ohutust reguleerib Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta ning selle alusel kehtestatud MKM määrus nr 57 Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord. EN 71 standardite seeria koosneb 14 standardist, vastavalt mänguasjade tüübile, enamasti rakenduvad ühele mänguasjale mitu standardit paralleelselt:

• EN 71-1: Mänguasjade ohutus. Osa 1: Mehaanilised ja füüsikalised omadused
• EN 71-2: Mänguasjade ohutus. Osa 2: Süttivus
• EN 71-3: Mänguasjade ohutus. Osa 3: Teatud elementide migratsioon
• EN 71-4: Mänguasjade ohutus. Osa 4: Katsekomplektid keemiakatseteks ja samalaadseks tegevuseks
• EN 71-5: Mänguasjade ohutus. Osa 5: Keemilised mänguasjad (komplektid), välja arvatud katsekomplektid
• EN 71-6: Graafilised sümbolid vanuse hoiatuse sildile
• EN 71-7: Mänguasjade ohutus. Osa 7: Sõrmevärvid. Nõuded ja katsemeetodid
• EN 71-8: Mänguasjade ohutus. Osa 8: Tegevusmänguasjad koduseks kasutamiseks
• EN 71-9: Mänguasjade ohutus. Osa 9: Orgaanilised keemilised ühendid.
• EN 71-10: Mänguasjade ohutus. Osa 10: Orgaanilised keemilised ühendid. Proovide ettevalmistamine ja ekstraheerimine
• EN 71-11: Mänguasjade ohutus. Osa 11: Orgaanilised keemilised ühendid. Analüüsimeetodid
• EN 71-12: Mänguasjade ohutus. Osa 12: N-nitrosamiinid ja N-nitrosamiinideks muutuvad ained
• EN 71-13: Mänguasjade ohutus. Osa 13: Lõhnavad lauamängud, kosmeetika-komplektid ja maitsmismängud
• EN 71-14: Mänguasjade ohutus. Osa 14: Batuudid koduseks kasutamiseks

Mänguasjade ohutust reguleeriva direktiivi ning EN 71 seeria standarditele vastavuse tõendamiseks paigaldab tootja või turustaja, pärast vastavuskohustuste täitmist tootele CE-märgi. CE-märgi olemasolu mänguasjal on kohustuslik, ei ole vahet, kas toode on imporditud Hiinast või toodetud Euroopas.
Samas on vahel raske määratleda, kas toodet saab käsitleda mänguasjana. Levinuim definitsioon on, et iga toode, mis on mõeldud kasutamiseks mängus ja ette nähtud alla 14-aastastele lastele, peaks olema liigitatud mänguasjaks.

Maaletooja kohustused kaupade hankimisel väljastpoolt Euroopa Liitu.

Teha kindlaks, et:

• toode omab CE-märki (mis võib olla prinditud ka toote pakendile juhul, kui tootele endale ei saa märgist kanda),
• lisaks tootele märgistuse paigaldamisele on tootja läbi viinud vastavuskohustused, vajadusel testimine sõltumatu eksperdi poolt;
• maaletooja nimi ja aadress oleks märgitud tootel või selle pakendil;
• EN 71 nõuetele vastavust ei mõjutaks toote hoiustamine ega transport;
• lisaks tootel olevale CE märgile oleks väljastatud ka vastav deklaratsioon;
• säilitada tooteohutusega seonduv alusdokumentatsioon (tehniline toimik, deklaratsioonid jm andmestu) vähemalt 10 aastat;
• Tagada turustusriigi keeles oleva nõuetekohase toote kasutusjuhendi olemasolu.

PS! Suurem osa Hiina mänguasjatootjatest ei vasta EN 71 nõuetele.

Vähem kui 12% Hiina tarnijatest turustavad tooteid CE-märgistusega, nendest omakorda suurem osa on lisanud CE märgi tootele ilma tegelikku vastavuskohustust täitmata. Tõenäoliselt Hiinast tarnitud mänguasjade ohutuste direktiiviga vastavuse määr vaid 3–5%.

Ainus põhjus, miks Hiina tarnija peaks kindlustama toote vastavuse EN 71 nõuetele, on soov eksportida mänguasju EL-i. Laias laastus suudab vaid 5% Hiina mänguasjatootjatest vastata EN 71 mänguasjaohutuse juhistele. Sellegipoolest on nõuetele mittevastavad Hiina tarnijad enam kui valmis müüma oma tooteid Euroopa ostjatele.

Tuleb meeles pidada, et maaletooja (juriidiline või eraisik) on õiguslikult vastutav selle eest, et toode vastaks asjakohasele EN 71 juhisele, seda vastutust ei saa suunata Hiina tarnijale.

Imporditud mänguasjade või teiste lastetoodete, mis ei vasta EN 71 direktiivile, müük ja kasutamine on illegaalne ja võib lõppeda toote sundviisilise müügist kõrvaldamise või suurte trahvidega.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et mänguasi ei vasta nõuetele, siis ei tee ta mänguasja turul kättesaadavaks enne, kui mänguasi on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui mänguasjaga kaasneb risk.

Mida teha?
Esmalt tasuks vältida mänguasjade ostmist tarnijalt, kes ei suuda tõestada EN 71 nõuetele vastavust. Ükski lubadus maailmas (ja eriti veel Hiina tarnija poolt) pole võrreldav laiaulatusliku tõendusmaterjaliga varasemast nõuetele vastavusest. See tähendab, et tarnija peab olema võimeline näitama suurt hulka nõuetelevastavuse sertifikaate ja toote testiraporteid varasematest partiidest (tehniline toimik).

Kui on põhjust arvata, et mänguasi, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele, tagavad, et võetakse mänguasja vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed, vajadusel kõrvaldatakse see või võetakse tagasi.

Teine võimalus on võtta üle tootja kohustused, mille korral käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb mänguasja turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud mänguasja viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele, sealhulgas EN-71 standardite nõuetele ning:

• viib läbi ohutushinnangu, hinnates mänguasja keemilisi, füüsilisi, mehaanilisi ja elektrilisi ohte ning süttivuse, hügieeni ja radioaktiivsusega seotud ohte ning hindab nende ohtude esinemise tõenäosust;
• vajadusel esitab mänguasja ning hindamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni* sõltumatule volitatud asutusele tüübihindamiseks;
• vastavusnõuete täitmise korral väljastab enda nimel tootele vastavusdeklaratsiooni ning paigaldab CE-märgi.

PS! Toodete tootjal ja importijal tuleb vajadusel arvestada ka REACH-määruse nõuetega, mille kohaselt võib nendele rakenduda täiendav registreerimis- ja/või teavitamiskohustus toodetes sisalduvate ainete suhtes.

Kui soovite rohkem infot toodete CE kasutusõiguse saamise kohta, võtke meiega julgesti ühendust.

ISO on koostanud aruande eelmisel 2014. aastal väljastatud sertifikaatide kohta. Aruandes on välja toodud statistika enamlevinud standardite kaupa.

Kokkuvõte statistikast on välja toodud järgnevas tabelis:

Standard	Sertifikaatide arv 2014.a	Sertifikaatide arv 2013.a	Kasv (%)
ISO 9001	1 138 155	1 126 460	1%
ISO 14001	324 148	301 622	7 %
ISO 50001	6 778	4 826	40 %
ISO 27001	23 972	22 349	7 %
ISO 22000	30 500	26 847	14 %
ISO/TS 16949	57 950	53 723	8 %
ISO 13485	27 791	25 655	8 %
ISO 22301	1 757
KOKKU	1 609 294	1 561 482	3 %

 

Standard	Sertifikaatide arv 2013	Sertifikaatide arv 2014	Muutus %
ISO 9001	1 138 155	1 126 460	1 %
ISO 14001	324 148	301 622	7 %
ISO 50001	6 778	4 826	40 %
ISO 27001	23 972	22 349	7 %
ISO 22000	30 500	26 847	14 %
ISO/TS 16949	57 950	53 723	8 %
ISO 13485	27 791	25 655	8 %
ISO 22301	1 757
KOKKU	1 609 294	1 561 482	3 %

 

Peamised trendid

ISO statistika põhjal on üle maailma on väljastatud 2014. aastal 1 609 294 sertifikaati, seda on pisut rohkem kui eelmisel aastal, näidates mõõdukat kasvu peaaegu kõikide standardite osas, mida uuringud hõlmasid.

Sertifikaatide arvu kasv on tingitud eelkõige tänu uutele standarditele. Enim kasvas nõudlus ISO 50001 energiajuhtimissüsteem oma 40% kasvuga, seda tänu Saksamaale, kelle sertifikaadid moodustasid 6778st 80%. Antud standardi järgsete sertifitseerimiste kasvu võib progoosida eelolevaks perioodiks ka Eesti suurettevõtete seas, seoses rakendunud suurettevõtete energiaauditite läbiviimise kohustuse nõuetega, mis põhineb Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artiklil 8.

Uuringusse on lisatud ka uus standard ISO 22301 ettevõtte järjepidevuse juhtimissüsteemi kohta, mille sertifikaate väljastati 1757. Käesolev standard koos äsja jõustunud riskijuhtimise standardiga ISO 31000 on ka heaks aluseks uue ISO 9001 ja ISO 14001 versiooni nõutud riskide hindamisel ja maandamisel.

Heaks näitajaks on ka ISO 16949 autotööstuste kvaliteedijuhtimissüsteemi kasv, mis näitab, et majanduskasvu taastumine autotööstuses jätkub.
Samamoodi näitab toiduohutuse juhtimissüsteem ISO 22000 endiselt jätkusuutlikkust oma 14% kasvudendentsiga, vaatamata FSSC 22000 populaarsuse kasvule. Eelkõige on lisandunud sertifitseerimise huvi toidutööstuste tarnijate hulgas, sh pakenditootjate, logistika jms valdkonnas.

Populaarseimate standardite, nagu ISO 9001 ja ISO 14001 osas on turg saavutanud stabiilsuse ning nende arvu kasv on tagasihoidlik, vastavalt 1% ja 7%. Eeltoodud standardite põhjalikult muudetud väljaanded jõustusid 2015. aasta sügisel, mis annab kindlasti nende populaarsusele hoogu juurde.

“Kes ei mõõda, see ei lõika” – selline võiks olla tänapäevane Lean põhimõtteid järgiva ettevõtte tõlgendus ühest tuntud vanasõnast. Kindlasti on paljude jaoks tuttav tunne, et aeg justkui kaob kusagile ning paljud asjad jäävad seetõttu tegemata. Töötajate ajakasutust analüüsides on Lean gurud teinud ühe tähelepaneku  ning nimetanud selle 3-57 reegliks, mis tähendab, et tunni jooksul tegeleb töötaja vaid 3 minuti jooksul väärtust lisavate tegevustega.

Kas see ka tegelikkuses nii on, saab igaüks otsustada enda ja oma töötajate ajakasutuse registreerimise analüüsime põhjal.
Järgnevalt annan ülevaate mõnest abivahendist, mida olen kasutanud oma ajakulu registreerimiseks ja analüüsiks.

1. Toggl – app, mis on kasutatav nii arvutis, kui ka mistahes nutiseadmes, programm võimaldab sisestada projektid, kliendid ning tegevused ja selleks kuluvat aega reaalajas stopperiga mõõta. Tulemustest saab luua ülevaatlikke graafikuid ja aruandeid. Baasversioon on tasuta, see on ühe inimese ajamõõtmise jaoks täiesti piisav.
2. RescueTime – tegemist on ühe kasuliku programmiga, mis toimib samuti arvutis ning nutiseadmetes. See töötab taustal ning registreerib detailselt kõik arvutiga tööajal toimunud tegevused, võimaldades ajakulu hiljem süvitsi analüüsida.
3. TrackingTime – programm töötab arvutis, Apple seadmetes ning kohe ka Android seadmetes. See aitab ettevõtetel planeerida, mõõta ja analüüsida projekti ajakulu, töötajate tegevusi ning hinnata efektiivsust.
4. ATracker – sarnane programm esimesena nimetatule, sisult on see väga lihtne ja mugav kasutada, kahjuks töötab ainult Apple seadmetes.
5. MyMinutes – tegemist on huvitava appiga, mis võimaldab ajaplaneerimisel määratleda erinevateks tegevusteks ettenähtud aja ning aitab sellest kinni pidada.

Kogutud andmed annavad hulgaliselt informatsiooni parendustegevusteks.

• Esmalt võib hinnata registreeritud tegevuste olulisust, jagades need kolme põhigruppi:
  • väärtust lisavad tegevused,
  • tegevused, mis väärtust ei lisa, kuid on siiski vajalikud,
  • ebavajalikud ja mõttetud tegevused, mida tuleks vältida.
• Teiseks võimaldavad läbi viia projekti järelanalüüsi, kas projekti tegelik ajakulu vastab planeeritule ning, kas ei esine peidetud ajakulusid, mida ei ole eelnevalt kulude planeerimisel osanud arvesse võtta.
• Kolmandaks võimaldab andmete pikaajaline kogumine ja analüüsimine avastada ettevõttes teatud seaduspärasusi ning rakendada parendustegevusi ajakasutuse tõhustamiseks

Toon näitena ühe kliendi ettevõttes läbiviidud ajakulu registreerimise tulemused kuu aja jooksul enne ja pärast parendustegevuste rakendamist.

Artikli kirjutamise ajakulu 33 minutit, kategooria: tegevus, mis väärtust ei lisa, kuid on siiski vajalik.

Erki Kippasto, Procept Consult OÜ

Kõigi eelduste kohaselt jõustuvad 2015. aasta septembrikuus kolme kõige populaarsema standardi, ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 18001, uus versioon. Kuna hetkel on käimas standardite viimane kooskõlastusvoor, on õige aeg anda ülevaade olulisematest muudatustest standardis ISO 9001.

Üldmulje standardi muudatustest on väga hea, selle sisu on muutunud organiseeritumaks ja küpsemaks. Standardi esmasel vaatlusel jääb silma selle täiesti erinev struktuur, võrreldes ISO 9001:2008 versiooniga. Nagu ikka, algavad nõuded 4. peatükist, kui 8 peatüki asemel on neid nüüd 10, standardi sisukord on järgmine:

1. Käsitlusala
2. Normiviited
3. Terminid ja määratlused
4. Organisatsiooni kontekst
5. Eestvedamine
6. Planeerimine
7. Tugiprotsessid
8. Toimimine
9. Toimimise hindamine
10. Parendamine

Muutunud on ka mõned olulised terminid, näiteks terminid, näiteks termin tooted – tooted ja teenused, kirjalik protseduur ja tõendusdokument – dokumenteeritud informatsioon, sisseostetav teenus – väliselt pakutavad tooted ja teenused, tarnija – väline teenusepakkuja, ning kadunud on näiteks mõiste ennetavad tegevused.

Kõige olulisemaks muudatuseks on nõue sisemiste ja väliste tegurite määratlemise ning riskianalüüsi kohta Nõude eesmärk on panna organisatsioon mõtlema sisemiste ja väliste tegurite üle, mis võivad mõjutada ettevõtte toimivust tervikuna ning aidata paremini mõista oma tegevusvaldkonda ja sellega seonduvaid riske. Samuti juhitakse tähelepanu klientide ja asjassepuutuvate osapoolte huvide ja soovide selgitamisele, et neid paremini mõista ja täita. Lisaks sellele on kaotatud nõue kirjalike protseduuride kohta, samuti puudub uues versioonis nõue ennetavate tegevuste kohta, nagu nõuti seda standardis 9001:2008.

Kui soovite rohkem infot standardite uuele versioonile ülemineku kohta või välja arendada nõuetele vastav juhtimissüsteem, võtke meiega julgesti ühendust.

Oma töös pean tihti selgitama kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise kasu ning lükkama ümber välja kujunenud eelarvamusi juhtimissüsteemide kohta.
Juhtimissüsteemi standardid on loodud selleks, et aidata organisatsioonil ennetada võimalikke probleeme või vältida nende kordumist. Näiteks võib tuua kõige enam levinud ebaadekvaatsest sisekommunikatsioonist põhjustatud vead või probleemi põhjuse kõrvaldamise asemel liigne keskendumine selle sümptomitele vms.

Järgnevalt on esitatud mõned eelavamused, mida kuulen oma töös kõige enam ning toon välja enda seisukohad nende eelarvamustega seoses.

• Juhtimissüsteemid nõuavad liigset bürokraatiat ja paberimajandust

ISO standardid ei nõua ülemääraseid protseduure, näiteks kõige populaarsem standard ISO 9001 nõuab vaid 6 dokumenteeritud protseduuri, et tagada läbipaistvus ja kindlustunne organisatsioonile endale ja selle klientidele ning töötajatele. Ülejäänud protseduuride vajadus sõltub organisatsiooni suurusest, keerukusest ja tegevusalast ehk eelkõige sisemisest vajadusest. Üledokumenteerimine on organisatsioonile sageli takistavaks teguriks ning kogu dokumentatsiooni mahtu ei jõuta hallata.

• Juhtimissüsteemi rakendamine on vajalik vaid kliendi nõudmiste täitmiseks, organisatsioonile see midagi ei anna.

Juhtimissüsteemi arendusprotsess võimaldab selgesti ära määratleda või üle vaadata iga töötaja rolli juhtimissüsteemis ning ootused tema tööle. Seejuures käiakse kindlasti läbi ka personali asendamisega seonduvad aspektid. Sellest tulenevalt võimaldavad rakendada juhtimissüsteem kokku hoida nn. varjatud kulusid läbi preventatiivse ja läbimõeldud töökorralduse, tõhusa infovahetuse ja distsipliini. Standardite koostamisel lähtutakse pikaajalisest praktikast ning kogemustest, mis aitavad kaasa organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamisele.

• Juhtimissüsteemi rakendamine tõstab toote või teenuse omahinda.

Mitmed uurimused on näidanud, et probleemide ennetamine on oluliselt odavam kui selle esinemise korral tagajärgedega tegelemine. Lisaks probleemide korral tekkivatele otsestele kuludele tuleb arvestada ka selle kaudseid kulusid, nagu maine ja usaldusväärsuse langus, klientide kaotamine jne. Nagu ühes eelnevas punktis mainisin, ei nõua standardid ühegi konkreetse kontrollmeetodi rakendamist, nt 100%-line kvaliteedikontroll, metallidetektor vms. Meetodid ja kontrolli sagedus valitakse organisatsiooni vajadustest lähtuvalt.

• Juhtimissüsteemi rakendamisel kaob ära organisatsiooni paindlikkus ja dünaamilisus.

Olles uurinud paljude kiirelt arenevate ja innovaatiliste ettevõtete tagasisidet juhtimissüsteemi otstarbekuse kohta, kuulen neilt rõõmuga, et arendatud süsteem ei ole neilt ära võtnud paindlikkust ja operatiivsust. Juhtimissüsteemi arendamise käigus tuleb tihti langetada otsuseid, kui pikalt ja põhjalikult mingit valdkonda reguleerida, et tagada distsipliin ning samas säilitada paindlikkus.

• Juhtimissüsteemi rakendamine ei taga toote/teenuse kvaliteeti

Toote või teenuse kvaliteeti ei saa miski 100%-liselt garanteerida, standardites mainitud protsessikeskne lähenemisviis ning pideva parendamise kohustumus aitavad kaasa probleemide ennetamisele ning võimaldavad kriisiolukorras adekvaatselt reageerida. Samuti toimunud intsidente ja nende põhjuseid uurida, et rakendada sobivad tegevused samalaadsete probleemide vältimiseks.

Kokkuvõtteks võin öelda, et juhtimissüsteemi standardid ei ole kindlasti organisatsiooni tegevuse ja vabaduse piirajaks, vaid aitavad õigesti rakendades hoida kokku aega ja kulusid ning on toeks järjepideval arengul. Mitmel korral olen kohanud juhtimissüsteemi, mis on kopeeritud teisest ettevõttest, kuid reeglina sellised lahendused ei tööta. Oma tegevuse jooksul ei ole ma kohanud ühtegi ettevõtet, mis oleks täpselt sarnane mõne teise ettevõttega. Seetõttu tuleks juhtimissüsteemi välja arendada enda organisatsiooni vajadustest lähtuvalt.

Erki Kippasto, Procept Consult OÜ

Lean põhimõtete rakendamine ning laovarude optimeerimisel on väga oluline, et kõik sujuks ladusalt ja materjalid saabuksid õigeaegselt. Sellest tulenevalt peaks iga organisatsioon põhjalikult üle vaatama kõik protsessid kogu tarneahela ulatuses ning tagama valmisoleku mistahes tõrgete puhul.

2012. aastal ilmus rahvusvaheline standard ISO22301:2012 Societal security – Business continuity management systems (BCMS), mis esitab nõuded järjepidevuse haldussüsteemi loomiseks. Samasse sarja kuulub ka standard ISO 22313:2012 Societal security – Business continuity management systems – Guidance.
Järjepidevuse juhtimise protsess aitab luua selge arusaama sellest, kuidas organisatsioon tegutseb, kus võivad tekkida tõrked ning milliseid kriitilisi tegevusi oma äriprotsessis tuleks parendada. Lihtsustaud kujul järjepidevuse haldussüsteemi loomiseks tuleks läbi käia järgnevalt esitatud kuus sammu:

• Organisatsiooni protsesside ja nende omavaheliste seoste väljaselgitamine. Selle etapi käigus analüüsitakse organisatsiooni protsesse ja funktsioone ning nende omavahelist seost. Etapi tulemusena selgitatakse välja toimivuse tagamiseks kriitilise tähtsusega tegevused ja isikud.
• Kriitiliste protsessidega kaasnevate võimalike negatiivsete intsidentide väljaselgitamine. Selle etapi käigus viiakse läbi riskianalüüs iga etapi kohta ning selgitatakse välja olulised riskid.
• Järjepidevuse haldussüsteemi välja arendamine. Selle etapi käigus luuakse vajalikud juhised ja protseduurid nii võimalike intsidentide ärahoidmiseks kui ka hädaolukorra plaanid, tegutsemiseks võimalike tõrgete korral. Vajadusel maandatakse riskid läbi täiendavate investeeringute.
• Juurutamine. Antud etapi käigus viiakse läbi vajalikud instrueerimised, õppepäevad, olukorra imiteerimised jms. et tagada juhtimissüsteemi edasine toimimine praktikas.
• Valideerimine. Tuleb valida ja planeerida sobivad viisid süsteemi toimivuse hindamiseks, näiteks siseaudit, töötajate teadmiste kontroll, hädaolukorra testimised jms.
• Ülevaatus ja parendamine. Selleks tuleb plaanida läbi viia süsteemi põhjalik ülevaatus ning seda vajadusel täiendada või kaasajastada, et tagada ettevõtte jätkuv valmisolek võimalikeks hädaolukordadeks.

Haldussüsteemi rakendamisel suureneb organisatsiooni võime kaitsta oma põhivarasid, soodustada osakondadevahelist tööd, vähendada võimalikke hüvituskulusid, ning pidada kinni oma lubadustest isegi kriisiolukorras.

Kui soovite rohkem informatsiooni, Järjepidevuse haldussüsteemi (BCMS) väljaarenduse kohta, võtke meiega julgesti ühendust, oleme meelsasti nõus vastama Teie küsimustele.

Käesoleva lingi kaudu pääsete Eesti Kvaliteediühingu kodulehele, kus asub andmebaas Eestis sertifitseeritud ettevõtete kohta. Andmebaas sisaldab peamiselt rahvusvaheliste ISO standardite põhiseid sertifikaate.  Muude sertifitseerimissüsteemide sertifikaatide kehtivust on võimalik kontrollida standardi koostaja kodulehel, FSSC 22000, BRC, IFS, FSC, MSC/ASC, ISCC-EU jm sertifikaatide kehtivust on võimalik kontrollida standardi koostaja kodulehel.