Ülevaade BRCGS 9. versiooni muudatustest
BRCGS on äsja avaldanud oma toiduohutuse standardi 9. versiooni, mille rakendamine on kohustuslik kõikide auditite puhul, mis toimuvad pärast 1. veebruari 2023.
Mänguasjade ohutus EL-s
Mänguasjade ohutusnõuded on spetsifitseeritud harmoneeritud standardites, mida rakendatakse kõigile Euroopa Liidus müüdavatele mänguasjadele. Standardid esitavad täpsustavad juhised mänguasjade ohutust reguleeriva EU direktiivi ja mänguasjade ohutust reguleeriva EV seadusandluse nõuete täitmiseks.
Euroopa Liidus on loodud tooteohutust reguleerivad direktiivid erinevate valdkondade kohta, kindlustamaks, et kõigi Euroopa majanduspiirkonnas müüdavate toodete puhul oleks tagatud minimaalsed ohutusnõuded sealhulgas:
- Mehaanika
- Müra
- Tulekindlus
- Keemiline koostis
- Elektriohutus
- Hügieen
- Kiirgus
Mänguasjade ohutust reguleerib Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta ning selle alusel kehtestatud MKM määrus nr 57 Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord. EN 71 standardite seeria koosneb 14 standardist, vastavalt mänguasjade tüübile, enamasti rakenduvad ühele mänguasjale mitu standardit paralleelselt:
- EN 71-1: Mänguasjade ohutus. Osa 1: Mehaanilised ja füüsikalised omadused
- EN 71-2: Mänguasjade ohutus. Osa 2: Süttivus
- EN 71-3: Mänguasjade ohutus. Osa 3: Teatud elementide migratsioon
- EN 71-4: Mänguasjade ohutus. Osa 4: Katsekomplektid keemiakatseteks ja samalaadseks tegevuseks
- EN 71-5: Mänguasjade ohutus. Osa 5: Keemilised mänguasjad (komplektid), välja arvatud katsekomplektid
- EN 71-6: Graafilised sümbolid vanuse hoiatuse sildile
- EN 71-7: Mänguasjade ohutus. Osa 7: Sõrmevärvid. Nõuded ja katsemeetodid
- EN 71-8: Mänguasjade ohutus. Osa 8: Tegevusmänguasjad koduseks kasutamiseks
- EN 71-9: Mänguasjade ohutus. Osa 9: Orgaanilised keemilised ühendid.
- EN 71-10: Mänguasjade ohutus. Osa 10: Orgaanilised keemilised ühendid. Proovide ettevalmistamine ja ekstraheerimine
- EN 71-11: Mänguasjade ohutus. Osa 11: Orgaanilised keemilised ühendid. Analüüsimeetodid
- EN 71-12: Mänguasjade ohutus. Osa 12: N-nitrosamiinid ja N-nitrosamiinideks muutuvad ained
- EN 71-13: Mänguasjade ohutus. Osa 13: Lõhnavad lauamängud, kosmeetika-komplektid ja maitsmismängud
- EN 71-14: Mänguasjade ohutus. Osa 14: Batuudid koduseks kasutamiseks
Mänguasjade ohutust reguleeriva direktiivi ning EN 71 seeria standarditele vastavuse tõendamiseks paigaldab tootja või turustaja, pärast vastavuskohustuste täitmist tootele CE-märgi. CE-märgi olemasolu mänguasjal on kohustuslik, ei ole vahet, kas toode on imporditud Hiinast või toodetud Euroopas.
Samas on vahel raske määratleda, kas toodet saab käsitleda mänguasjana. Levinuim definitsioon on, et iga toode, mis on mõeldud kasutamiseks mängus ja ette nähtud alla 14-aastastele lastele, peaks olema liigitatud mänguasjaks.
Maaletooja kohustused kaupade hankimisel väljastpoolt Euroopa Liitu.
Teha kindlaks, et:
- toode omab CE-märki (mis võib olla prinditud ka toote pakendile juhul, kui tootele endale ei saa märgist kanda),
- lisaks tootele märgistuse paigaldamisele on tootja läbi viinud vastavuskohustused, vajadusel testimine sõltumatu eksperdi poolt;
- maaletooja nimi ja aadress oleks märgitud tootel või selle pakendil;
- EN 71 nõuetele vastavust ei mõjutaks toote hoiustamine ega transport;
- lisaks tootel olevale CE märgile oleks väljastatud ka vastav deklaratsioon;
- säilitada tooteohutusega seonduv alusdokumentatsioon (tehniline toimik, deklaratsioonid jm andmestu) vähemalt 10 aastat;
- Tagada turustusriigi keeles oleva nõuetekohase toote kasutusjuhendi olemasolu.
PS! Suurem osa Hiina mänguasjatootjatest ei vasta EN 71 nõuetele.
Vähem kui 12% Hiina tarnijatest turustavad tooteid CE-märgistusega, nendest omakorda suurem osa on lisanud CE märgi tootele ilma tegelikku vastavuskohustust täitmata. Tõenäoliselt Hiinast tarnitud mänguasjade ohutuste direktiiviga vastavuse määr vaid 3–5%.
Ainus põhjus, miks Hiina tarnija peaks kindlustama toote vastavuse EN 71 nõuetele, on soov eksportida mänguasju EL-i. Laias laastus suudab vaid 5% Hiina mänguasjatootjatest vastata EN 71 mänguasjaohutuse juhistele. Sellegipoolest on nõuetele mittevastavad Hiina tarnijad enam kui valmis müüma oma tooteid Euroopa ostjatele.
Tuleb meeles pidada, et maaletooja (juriidiline või eraisik) on õiguslikult vastutav selle eest, et toode vastaks asjakohasele EN 71 juhisele, seda vastutust ei saa suunata Hiina tarnijale.
Imporditud mänguasjade või teiste lastetoodete, mis ei vasta EN 71 direktiivile, müük ja kasutamine on illegaalne ja võib lõppeda toote sundviisilise müügist kõrvaldamise või suurte trahvidega.
Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et mänguasi ei vasta nõuetele, siis ei tee ta mänguasja turul kättesaadavaks enne, kui mänguasi on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui mänguasjaga kaasneb risk.
Mida teha?
Esmalt tasuks vältida mänguasjade ostmist tarnijalt, kes ei suuda tõestada EN 71 nõuetele vastavust. Ükski lubadus maailmas (ja eriti veel Hiina tarnija poolt) pole võrreldav laiaulatusliku tõendusmaterjaliga varasemast nõuetele vastavusest. See tähendab, et tarnija peab olema võimeline näitama suurt hulka nõuetelevastavuse sertifikaate ja toote testiraporteid varasematest partiidest (tehniline toimik).
Kui on põhjust arvata, et mänguasi, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele, tagavad, et võetakse mänguasja vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed, vajadusel kõrvaldatakse see või võetakse tagasi.
Teine võimalus on võtta üle tootja kohustused, mille korral käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb mänguasja turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud mänguasja viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele, sealhulgas EN-71 standardite nõuetele ning:
- viib läbi ohutushinnangu, hinnates mänguasja keemilisi, füüsilisi, mehaanilisi ja elektrilisi ohte ning süttivuse, hügieeni ja radioaktiivsusega seotud ohte ning hindab nende ohtude esinemise tõenäosust;
- vajadusel esitab mänguasja ning hindamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni* sõltumatule volitatud asutusele tüübihindamiseks;
- vastavusnõuete täitmise korral väljastab enda nimel tootele vastavusdeklaratsiooni ning paigaldab CE-märgi.
PS! Toodete tootjal ja importijal tuleb vajadusel arvestada ka REACH-määruse nõuetega, mille kohaselt võib nendele rakenduda täiendav registreerimis- ja/või teavitamiskohustus toodetes sisalduvate ainete suhtes.
Kui soovite rohkem infot toodete CE kasutusõiguse saamise kohta, võtke meiega julgesti ühendust.
ISO sertifitseerimiste statistika 2014 aastal
ISO on koostanud aruande eelmisel 2014. aastal väljastatud sertifikaatide kohta. Aruandes on välja toodud statistika enamlevinud standardite kaupa.
Kokkuvõte statistikast on välja toodud järgnevas tabelis:
Standard | Sertifikaatide arv 2014.a | Sertifikaatide arv 2013.a | Kasv (%) |
ISO 9001 | 1 138 155 | 1 126 460 | 1% |
ISO 14001 | 324 148 | 301 622 | 7 % |
ISO 50001 | 6 778 | 4 826 | 40 % |
ISO 27001 | 23 972 | 22 349 | 7 % |
ISO 22000 | 30 500 | 26 847 | 14 % |
ISO/TS 16949 | 57 950 | 53 723 | 8 % |
ISO 13485 | 27 791 | 25 655 | 8 % |
ISO 22301 | 1 757 | ||
KOKKU | 1 609 294 | 1 561 482 | 3 % |
Standard | Sertifikaatide arv 2013 | Sertifikaatide arv 2014 | Muutus % |
ISO 9001 | 1 138 155 | 1 126 460 | 1 % |
ISO 14001 | 324 148 | 301 622 | 7 % |
ISO 50001 | 6 778 | 4 826 | 40 % |
ISO 27001 | 23 972 | 22 349 | 7 % |
ISO 22000 | 30 500 | 26 847 | 14 % |
ISO/TS 16949 | 57 950 | 53 723 | 8 % |
ISO 13485 | 27 791 | 25 655 | 8 % |
ISO 22301 | 1 757 | ||
KOKKU | 1 609 294 | 1 561 482 | 3 % |
Peamised trendid
ISO statistika põhjal on üle maailma on väljastatud 2014. aastal 1 609 294 sertifikaati, seda on pisut rohkem kui eelmisel aastal, näidates mõõdukat kasvu peaaegu kõikide standardite osas, mida uuringud hõlmasid.
Sertifikaatide arvu kasv on tingitud eelkõige tänu uutele standarditele. Enim kasvas nõudlus ISO 50001 energiajuhtimissüsteem oma 40% kasvuga, seda tänu Saksamaale, kelle sertifikaadid moodustasid 6778st 80%. Antud standardi järgsete sertifitseerimiste kasvu võib progoosida eelolevaks perioodiks ka Eesti suurettevõtete seas, seoses rakendunud suurettevõtete energiaauditite läbiviimise kohustuse nõuetega, mis põhineb Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artiklil 8.
Uuringusse on lisatud ka uus standard ISO 22301 ettevõtte järjepidevuse juhtimissüsteemi kohta, mille sertifikaate väljastati 1757. Käesolev standard koos äsja jõustunud riskijuhtimise standardiga ISO 31000 on ka heaks aluseks uue ISO 9001 ja ISO 14001 versiooni nõutud riskide hindamisel ja maandamisel.
Heaks näitajaks on ka ISO 16949 autotööstuste kvaliteedijuhtimissüsteemi kasv, mis näitab, et majanduskasvu taastumine autotööstuses jätkub.
Samamoodi näitab toiduohutuse juhtimissüsteem ISO 22000 endiselt jätkusuutlikkust oma 14% kasvudendentsiga, vaatamata FSSC 22000 populaarsuse kasvule. Eelkõige on lisandunud sertifitseerimise huvi toidutööstuste tarnijate hulgas, sh pakenditootjate, logistika jms valdkonnas.
Populaarseimate standardite, nagu ISO 9001 ja ISO 14001 osas on turg saavutanud stabiilsuse ning nende arvu kasv on tagasihoidlik, vastavalt 1% ja 7%. Eeltoodud standardite põhjalikult muudetud väljaanded jõustusid 2015. aasta sügisel, mis annab kindlasti nende populaarsusele hoogu juurde.
Kes ei mõõda, see ei lõika
“Kes ei mõõda, see ei lõika” – selline võiks olla tänapäevane Lean põhimõtteid järgiva ettevõtte tõlgendus ühest tuntud vanasõnast. Kindlasti on paljude jaoks tuttav tunne, et aeg justkui kaob kusagile ning paljud asjad jäävad seetõttu tegemata. Töötajate ajakasutust analüüsides on Lean gurud teinud ühe tähelepaneku ning nimetanud selle 3-57 reegliks, mis tähendab, et tunni jooksul tegeleb töötaja vaid 3 minuti jooksul väärtust lisavate tegevustega.
Kas see ka tegelikkuses nii on, saab igaüks otsustada enda ja oma töötajate ajakasutuse registreerimise analüüsime põhjal.
Järgnevalt annan ülevaate mõnest abivahendist, mida olen kasutanud oma ajakulu registreerimiseks ja analüüsiks.
- Toggl – app, mis on kasutatav nii arvutis, kui ka mistahes nutiseadmes, programm võimaldab sisestada projektid, kliendid ning tegevused ja selleks kuluvat aega reaalajas stopperiga mõõta. Tulemustest saab luua ülevaatlikke graafikuid ja aruandeid. Baasversioon on tasuta, see on ühe inimese ajamõõtmise jaoks täiesti piisav.
- RescueTime – tegemist on ühe kasuliku programmiga, mis toimib samuti arvutis ning nutiseadmetes. See töötab taustal ning registreerib detailselt kõik arvutiga tööajal toimunud tegevused, võimaldades ajakulu hiljem süvitsi analüüsida.
- TrackingTime – programm töötab arvutis, Apple seadmetes ning kohe ka Android seadmetes. See aitab ettevõtetel planeerida, mõõta ja analüüsida projekti ajakulu, töötajate tegevusi ning hinnata efektiivsust.
- ATracker – sarnane programm esimesena nimetatule, sisult on see väga lihtne ja mugav kasutada, kahjuks töötab ainult Apple seadmetes.
- MyMinutes – tegemist on huvitava appiga, mis võimaldab ajaplaneerimisel määratleda erinevateks tegevusteks ettenähtud aja ning aitab sellest kinni pidada.
Kogutud andmed annavad hulgaliselt informatsiooni parendustegevusteks.
- Esmalt võib hinnata registreeritud tegevuste olulisust, jagades need kolme põhigruppi:
- väärtust lisavad tegevused,
- tegevused, mis väärtust ei lisa, kuid on siiski vajalikud,
- ebavajalikud ja mõttetud tegevused, mida tuleks vältida.
- Teiseks võimaldavad läbi viia projekti järelanalüüsi, kas projekti tegelik ajakulu vastab planeeritule ning, kas ei esine peidetud ajakulusid, mida ei ole eelnevalt kulude planeerimisel osanud arvesse võtta.
- Kolmandaks võimaldab andmete pikaajaline kogumine ja analüüsimine avastada ettevõttes teatud seaduspärasusi ning rakendada parendustegevusi ajakasutuse tõhustamiseks
Toon näitena ühe kliendi ettevõttes läbiviidud ajakulu registreerimise tulemused kuu aja jooksul enne ja pärast parendustegevuste rakendamist.
Artikli kirjutamise ajakulu 33 minutit, kategooria: tegevus, mis väärtust ei lisa, kuid on siiski vajalik.
Erki Kippasto, Procept Consult OÜ
ISO 9001:2015 standardi muudatused
Kõigi eelduste kohaselt jõustuvad 2015. aasta septembrikuus kolme kõige populaarsema standardi, ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 18001, uus versioon. Kuna hetkel on käimas standardite viimane kooskõlastusvoor, on õige aeg anda ülevaade olulisematest muudatustest standardis ISO 9001.
Üldmulje standardi muudatustest on väga hea, selle sisu on muutunud organiseeritumaks ja küpsemaks. Standardi esmasel vaatlusel jääb silma selle täiesti erinev struktuur, võrreldes ISO 9001:2008 versiooniga. Nagu ikka, algavad nõuded 4. peatükist, kui 8 peatüki asemel on neid nüüd 10, standardi sisukord on järgmine:
- Käsitlusala
- Normiviited
- Terminid ja määratlused
- Organisatsiooni kontekst
- Eestvedamine
- Planeerimine
- Tugiprotsessid
- Toimimine
- Toimimise hindamine
- Parendamine
Muutunud on ka mõned olulised terminid, näiteks terminid, näiteks termin tooted – tooted ja teenused, kirjalik protseduur ja tõendusdokument – dokumenteeritud informatsioon, sisseostetav teenus – väliselt pakutavad tooted ja teenused, tarnija – väline teenusepakkuja, ning kadunud on näiteks mõiste ennetavad tegevused.
Kõige olulisemaks muudatuseks on nõue sisemiste ja väliste tegurite määratlemise ning riskianalüüsi kohta Nõude eesmärk on panna organisatsioon mõtlema sisemiste ja väliste tegurite üle, mis võivad mõjutada ettevõtte toimivust tervikuna ning aidata paremini mõista oma tegevusvaldkonda ja sellega seonduvaid riske. Samuti juhitakse tähelepanu klientide ja asjassepuutuvate osapoolte huvide ja soovide selgitamisele, et neid paremini mõista ja täita. Lisaks sellele on kaotatud nõue kirjalike protseduuride kohta, samuti puudub uues versioonis nõue ennetavate tegevuste kohta, nagu nõuti seda standardis 9001:2008.
Kui soovite rohkem infot standardite uuele versioonile ülemineku kohta või välja arendada nõuetele vastav juhtimissüsteem, võtke meiega julgesti ühendust.
Viis enamlevinud eelarvamust juhtimissüsteemide kohta
Oma töös pean tihti selgitama kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise kasu ning lükkama ümber välja kujunenud eelarvamusi juhtimissüsteemide kohta.
Juhtimissüsteemi standardid on loodud selleks, et aidata organisatsioonil ennetada võimalikke probleeme või vältida nende kordumist. Näiteks võib tuua kõige enam levinud ebaadekvaatsest sisekommunikatsioonist põhjustatud vead või probleemi põhjuse kõrvaldamise asemel liigne keskendumine selle sümptomitele vms.
Järgnevalt on esitatud mõned eelavamused, mida kuulen oma töös kõige enam ning toon välja enda seisukohad nende eelarvamustega seoses.
- Juhtimissüsteemid nõuavad liigset bürokraatiat ja paberimajandust
ISO standardid ei nõua ülemääraseid protseduure, näiteks kõige populaarsem standard ISO 9001 nõuab vaid 6 dokumenteeritud protseduuri, et tagada läbipaistvus ja kindlustunne organisatsioonile endale ja selle klientidele ning töötajatele. Ülejäänud protseduuride vajadus sõltub organisatsiooni suurusest, keerukusest ja tegevusalast ehk eelkõige sisemisest vajadusest. Üledokumenteerimine on organisatsioonile sageli takistavaks teguriks ning kogu dokumentatsiooni mahtu ei jõuta hallata.
- Juhtimissüsteemi rakendamine on vajalik vaid kliendi nõudmiste täitmiseks, organisatsioonile see midagi ei anna.
Juhtimissüsteemi arendusprotsess võimaldab selgesti ära määratleda või üle vaadata iga töötaja rolli juhtimissüsteemis ning ootused tema tööle. Seejuures käiakse kindlasti läbi ka personali asendamisega seonduvad aspektid. Sellest tulenevalt võimaldavad rakendada juhtimissüsteem kokku hoida nn. varjatud kulusid läbi preventatiivse ja läbimõeldud töökorralduse, tõhusa infovahetuse ja distsipliini. Standardite koostamisel lähtutakse pikaajalisest praktikast ning kogemustest, mis aitavad kaasa organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamisele.
- Juhtimissüsteemi rakendamine tõstab toote või teenuse omahinda.
Mitmed uurimused on näidanud, et probleemide ennetamine on oluliselt odavam kui selle esinemise korral tagajärgedega tegelemine. Lisaks probleemide korral tekkivatele otsestele kuludele tuleb arvestada ka selle kaudseid kulusid, nagu maine ja usaldusväärsuse langus, klientide kaotamine jne. Nagu ühes eelnevas punktis mainisin, ei nõua standardid ühegi konkreetse kontrollmeetodi rakendamist, nt 100%-line kvaliteedikontroll, metallidetektor vms. Meetodid ja kontrolli sagedus valitakse organisatsiooni vajadustest lähtuvalt.
- Juhtimissüsteemi rakendamisel kaob ära organisatsiooni paindlikkus ja dünaamilisus.
Olles uurinud paljude kiirelt arenevate ja innovaatiliste ettevõtete tagasisidet juhtimissüsteemi otstarbekuse kohta, kuulen neilt rõõmuga, et arendatud süsteem ei ole neilt ära võtnud paindlikkust ja operatiivsust. Juhtimissüsteemi arendamise käigus tuleb tihti langetada otsuseid, kui pikalt ja põhjalikult mingit valdkonda reguleerida, et tagada distsipliin ning samas säilitada paindlikkus.
- Juhtimissüsteemi rakendamine ei taga toote/teenuse kvaliteeti
Toote või teenuse kvaliteeti ei saa miski 100%-liselt garanteerida, standardites mainitud protsessikeskne lähenemisviis ning pideva parendamise kohustumus aitavad kaasa probleemide ennetamisele ning võimaldavad kriisiolukorras adekvaatselt reageerida. Samuti toimunud intsidente ja nende põhjuseid uurida, et rakendada sobivad tegevused samalaadsete probleemide vältimiseks.
Kokkuvõtteks võin öelda, et juhtimissüsteemi standardid ei ole kindlasti organisatsiooni tegevuse ja vabaduse piirajaks, vaid aitavad õigesti rakendades hoida kokku aega ja kulusid ning on toeks järjepideval arengul. Mitmel korral olen kohanud juhtimissüsteemi, mis on kopeeritud teisest ettevõttest, kuid reeglina sellised lahendused ei tööta. Oma tegevuse jooksul ei ole ma kohanud ühtegi ettevõtet, mis oleks täpselt sarnane mõne teise ettevõttega. Seetõttu tuleks juhtimissüsteemi välja arendada enda organisatsiooni vajadustest lähtuvalt.
Erki Kippasto, Procept Consult OÜ
Kuidas esitada pakendiaruannet?
2013. aasta mais saatis Maksu- ja Tolliamet paljudele ettevõtetele kirja, teavitades neid Pakendiseaduse § 24 tulenevast pakendiaruande esitamise ja pakendite taaskasutusse suunamisega seonduvatest kohustustest.
Eesti ettevõtjate teadlikkus pakendiaruande esitamise kohustusest on madal ning antud nõue on paljude joaks üllatuseks. Seetõttu otsustasin käesolevas artiklis nõudeid ja sellest tulenevaid kohustusi pisut tutvustada.
Pakendijäätmete kogumist ja taaskasutusse suunamist reguleerivad Eestis Pakendiseadus ja Pakendiaktsiisi seadus. Seaduse mõistes on pakend mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks kauba toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisiseaduse põhjal on ettevõttele pandud pakenditega seonduvalt järgnevad kohustused:
- Ettevõte, kes toob Eestisse pakendatud kaupu või oma tegevuse käigus pakendab kaupu ning müüb need Eesti turule, peab kokku koguma tekkivad pakendijäätmed ning suunama need taaskasutusse, vastavalt seaduses toodud taaskasutuse määrale.
- Taaskasutuse ja kohustuste määra arvestamiseks peab ettevõte kilogrammi täpsusega pidama pakendite üle arvestust järgnevate andmete osas:
- maaletoodud kaupade ümber olnud pakendid;
- ettevõtte poolt pakendatu kaupade ümber olnud pakendid;
- Eestist väljaveetavate kaupade pakendid.
Kui ettevõte toob maale pakendatud kaupu ja/või pakendab oma tooteid ja müüb tooted Eesti turule, on ettevõttel kohustus tagada pakendijäätmete taaskasutusse suunamine. Pakendite taaskasutuse kohustuste täitmiseks on kolm võimalust:
- Koguda ise kokku oma pakendijäätmed ning suunata need jäätmekäitlusettevõttega koostöös taaskasutusse ja esitama selle kohta pakendiaruande iga aasta 30. juuniks Pakendiregistrisse. Selline lahendus on enamasti võimalik vaid kohalikuks tarbimiseks mõeldud toodete puhul, näiteks väliüritustel pakutavad joogid ja toidud.
- Anda kohustused lepinguga üle vastavale pakendi taaskasutusorganisatsioonile. Eestis tegutseb neli vastavat organisatsiooni, milleks on: Taaskasutusorganisatsioon OÜ, MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Tootjavastutusorganisatsioon, OÜ Eesti Pandipakend. Neile tuleb esitada regulaarselt pakendiaruanne, mis sisaldab eesti turule lastud kauba koguseid. Selle aruande alusel ning seadusest tulenevatele määradele arvestatakse välja vajalik pakendijäätmete kogus, mis tuleb taaskasutusse suunata. Sellega on ettevõtja seadusest tulenevad kohustused täidetud ning aktsiisi maksmise kohustus puudub.
- Ettevõte, kes ei kogu kokku oma pakendijäätmeid ja ei ole oma kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, peab esitama Pakendiregistrile iga aasta 30. juuniks aruande ja maksma aktsiisi, mille määr oleneb sellest, pakendi taaskasutusmäärast ja pakendiliigist, jäädes vahemikku 600 – 2500 eurot tonni eest.
Jäätmeseadus § 32 alusel karistatakse pakendi ja pakendijäätmete kohta arvestuse pidamise kohustuse täitmata jätmise või andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Järgnevalt esitan mõned nõuanded, kuidas pakendite üle arvestuse pidamist korraldada:
- selgitage välja, millised on ettevõtte poolt maaletoodud kaubad ning kuidas need on pakendatud. Seda nõuet on lihtsam täita standardsete toodete puhul, mille korral tuleks kauba ümber olevad pakendid tuleb ära kaaluda, edaspidi lugeda vaid maaletoodud kaupade kogused ja korrutada kaalutud pakendi massiga.
- Kui aga maaletoodavad kaubad on väga erinevad, siis on olukord keerulisem. Ühe võimalusena võib paluda tarnijatel saatelehtedel esitada ka pakendi kogused või toodete – neto- ja brutokaalud.
- Juhul kui kogu maaletoodud kaup jääb ettevõttesse ja kasutatakse ettevõtte enda tegevuses, siis tuleks pakendijäätmed muudest jäätmetest eraldi koguda, anda üle jäätmekäitlejale, kes need kaalub ja taaskasutusse suunab. Jäätmete koguste alusel saab koostada ka pakendiaruande.
- Eestist ostetud kaupade pakendijäätmed ei ole ettevõtte kohustus ja ei tohi kajastuda pakendiaruandes.
- Kui ettevõte oma tegevuse käigus kaupu pakendab ja oma tooteid ekspordib, siis selliste pakendamiseks kasutatud pakendite koguste üle tuleb samuti arvestust pidada, kuid see aktsiisi või kokku korjamise alla ei kuulu.
Erki Kippasto, Procept Consult OÜ
Järjepidevuse haldussüsteem – organisatsiooni odavaim elukindlustus!
Lean põhimõtete rakendamine ning laovarude optimeerimisel on väga oluline, et kõik sujuks ladusalt ja materjalid saabuksid õigeaegselt. Sellest tulenevalt peaks iga organisatsioon põhjalikult üle vaatama kõik protsessid kogu tarneahela ulatuses ning tagama valmisoleku mistahes tõrgete puhul.
2012. aastal ilmus rahvusvaheline standard ISO22301:2012 Societal security – Business continuity management systems (BCMS), mis esitab nõuded järjepidevuse haldussüsteemi loomiseks. Samasse sarja kuulub ka standard ISO 22313:2012 Societal security – Business continuity management systems – Guidance.
Järjepidevuse juhtimise protsess aitab luua selge arusaama sellest, kuidas organisatsioon tegutseb, kus võivad tekkida tõrked ning milliseid kriitilisi tegevusi oma äriprotsessis tuleks parendada. Lihtsustaud kujul järjepidevuse haldussüsteemi loomiseks tuleks läbi käia järgnevalt esitatud kuus sammu:
- Organisatsiooni protsesside ja nende omavaheliste seoste väljaselgitamine. Selle etapi käigus analüüsitakse organisatsiooni protsesse ja funktsioone ning nende omavahelist seost. Etapi tulemusena selgitatakse välja toimivuse tagamiseks kriitilise tähtsusega tegevused ja isikud.
- Kriitiliste protsessidega kaasnevate võimalike negatiivsete intsidentide väljaselgitamine. Selle etapi käigus viiakse läbi riskianalüüs iga etapi kohta ning selgitatakse välja olulised riskid.
- Järjepidevuse haldussüsteemi välja arendamine. Selle etapi käigus luuakse vajalikud juhised ja protseduurid nii võimalike intsidentide ärahoidmiseks kui ka hädaolukorra plaanid, tegutsemiseks võimalike tõrgete korral. Vajadusel maandatakse riskid läbi täiendavate investeeringute.
- Juurutamine. Antud etapi käigus viiakse läbi vajalikud instrueerimised, õppepäevad, olukorra imiteerimised jms. et tagada juhtimissüsteemi edasine toimimine praktikas.
- Valideerimine. Tuleb valida ja planeerida sobivad viisid süsteemi toimivuse hindamiseks, näiteks siseaudit, töötajate teadmiste kontroll, hädaolukorra testimised jms.
- Ülevaatus ja parendamine. Selleks tuleb plaanida läbi viia süsteemi põhjalik ülevaatus ning seda vajadusel täiendada või kaasajastada, et tagada ettevõtte jätkuv valmisolek võimalikeks hädaolukordadeks.
Haldussüsteemi rakendamisel suureneb organisatsiooni võime kaitsta oma põhivarasid, soodustada osakondadevahelist tööd, vähendada võimalikke hüvituskulusid, ning pidada kinni oma lubadustest isegi kriisiolukorras.
Kui soovite rohkem informatsiooni, Järjepidevuse haldussüsteemi (BCMS) väljaarenduse kohta, võtke meiega julgesti ühendust, oleme meelsasti nõus vastama Teie küsimustele.
Kuidas luua efektiivne ja toimiv ISO juhtimissüsteem
Aprillis ilmus portaalis „juhtimine.ee” artikkel pealkirjaga „ISO-süsteem – ettevõttele õnnistus või tüütu orjus“, milles kirjeldati, kuidas ühe ettevõtte juhid sertifitseerija korralisele audititile eelneval ööl juhtimissüsteemi tõendusdokumente fabritseerisid.
Samas artiklis avaldati lisaks ka mõtteid, nagu „..selle asemel, et parandada kvaliteeti ja konkurentsivõimet ettevõtetes, on ISO 9001 teinud selle hoopis hullemaks..” või „ ..tegelikult aga surutakse ettevõte bürokraatlikku raamistikku, mis suretab innovatsiooni..”. Artikli kokkuvõttes väljendus mõtteviis, et efektiivne ja hästitoimiv juhtimissüsteem on pigem erand kui tavanähtus.
Juhtimiskonsultandina ei püüa ma, eelmainitud artiklit ümber lükata ega hakata kirjutama juhtimissüsteemide kasulikkusest. Pigem püüaksin anda omapoolseid soovitusi ja nõuandeid, kuidas luua hästitoimiv ja efektiivne juhtimissüsteem.
Oma tegevuse käigus olen ma konsulteerinud, koolitanud ja auditeerinud ligi sadat ettevõtet, näinud korduvalt olukordi, kus ISO 9001 juurutamise järgselt on tekkinud vajadus lisapersonali ja muude ressursside järele, et tekkinud bürokraatiaga toime tulla. Ühe värvika juhusena võib tuua välja olukorra, kus üks klient soovis oma väikeettevõttes 10 aastat tagasi loodud juhtimissüsteemi lihtsustada. Projekti läbiviimiseks palusin võimalust tutvuda kliendi dokumentatsiooniga, mille peale tagurdas klient oma auto kontori ukse ette ning tõi välja pagasiruumitäie dokumente. Või näiteks juhus, kui mulle helistati ja kurdeti muret, et ettevõttel ei ole võimalik sõlmida koostööpartneriga lepingut, kuna mõlema ettevõtte juhtimissüsteemid näevad ette oma lepingupõhjade kasutamist.
Liigset bürokraatiat ning ISO juhtimissüsteemist tulenevate nõuete ja ettevõtte tegelike vajaduste lahknemine on ilmsiks tulnud mitmete uuringute käigus, näiteks J. Seddon (1997), D.A. Kumar (2011), kus alla veerandi küsitletutest on tunnistanud juhtimissüsteemi kasu tegelikkuses. Eestis on hetkel väljastatud 976 ISO 9001 sertifikaati, kas ISO standardid on siis tõesti nii eluvõõrad ja liigset bürokraatiat nõudvad?
Vastaksin sellele küsimusele eitavalt. Pigem on tekkinud olukorra põhjus vähene kogemus ja madalad teadmised erinevate standardi nõuete täitmise võimalustest. Tihti esineb ettevõttetes nn „üledokumenteerimist”, kus on koostatud väga palju kasutajale „võõras” ametlikus kirjakeeles protseduure ja reegleid, mida keegi hallata ei jõua.
Juhtimissüsteem ei pea olema ilmtingimata keerukas sõnastuses ja mahukas, juhtimissüstemide väljaarendusel tuleb eelkõige lähtuda ettevõtte suurusest ja konkreetsetest vajadustest. Standardid ei esita nõudeid selle kohta, kuidas midagi teha, nendes on esitatud nõuded ettevõtte toimivuse ja arengu seisukohalt olulistele aspektidele, mida tuleb silmas pidada. Reeglite sisu ja mahukus jääb siiski organisatsiooni enda otsustada.
Mida siis teha, et oma ettevõttes arendada välja lihtne ja toimib juhtimissüsteem, mis ei ole liigselt bürokraatlik ning vastaks rahvusvahelise standardi nõuetele?
- Esmatähtis on töörühma pädevus ja standardi nõuete mõistmine. Selleks võib kaasata ka professionaalse konsultandi, kes abistab töörühma standardi nõuete sisu mõistmisel ning aitab välja töötada sobivad lahendused – olukord, kus mõni töörühma liige on hankinud mõne teise ettevõtte käsiraamatu ning püüab, tundmata hästi standardi nõuete sisu, seda olemasolevasse ettevõttesse sobitada, ei too tavaliselt edu.
- Oluline on juhtimissüsteemi arendamisega mitte kiirustada, vaid jätta võtmeisikutele piisavalt aega uute protseduuride ja dokumentidega tutvumiseks ning nende täiendamiseks – redigeerimisel ei tasu saata uut dokumenti kõikidele võtmeisikutele meilitsi laiali, sest hiljem on dokumendi koostajal väga raske kõiki tagasi saadetud komeentaare ja täiendusi hallata. Kõige efektiivsem on luua vastav dokumentide kaust, kuhu kõigil võtmeisikutel on lugemiseks ja kommentaaride lisamiseks juurdepääs.
- Dokumentatsiooni loomisel tuleks alati läbi mõelda, kellele see mõeldud on ning kas ja kuidas selle mahtu kokku hoida.
- Juhtimissüsteemi juurutuskoolituste korraldamine personalile ning nõuete täitmise eest vastutavatelt töötajatelt tagasiside ja täiendusettepanekute küsimine aitab muuta juhtimissüsteemi elulähedasemaks ja efektiivsemaks.
- Juurutamisperioodi järgselt tuleks mõistliku aja jooksul läbi viia juhtimissüsteemi siseaudit, et hinnata loodud süsteemi rakendumist – audit ei tohi olla mingil juhul pingeid tekitav ja karm kontroll, vaid rahulik ja meeldiv vestlus, seejuures tuleks kindlasti rääkida eelkõige töötajatega, kes on uue loodud dokumendi otsesed täitjad.
- Juhtimissüsteemi sertifitseerimisel tasuks valida sertifitseerija kogenud ja teie tegevusvaldkonda hästi tundvate audiitorite hulgast, kes tunneb hästi teie tegevusharu probleeme ja vajadusi.
Kui teie organisatsioonil on kavas juhtimissüsteem välja arendada või on tekkinud samuti probleem, et juhtimissüsteem on jäänud ajale jalgu ning muutunud eluvõõraks, võib alati tellida juhtimissüsteemi auditi kogenud spetsialistidelt, kes aitavad välja tuua ettevõtte kitsaskohad ja on vajadusel abiks nende kõrvaldamisel ning dokumentatsiooni koostamisel. Eelnevalt toodud näite puhul, kus kirjeldasin klienti, kes pöördus minu poole pagasiruumitäie dokumentidega, läbiviidud projekti tulemusena lihtsustus dokumentatsioon oluliselt, samuti kahanes selle maht ligi 60%.
Soovin edu juhtimissüsteemide juurutamisel!
Erki Kippasto
Sertifikaatide andmebaas
Käesoleva lingi kaudu pääsete Eesti Kvaliteediühingu kodulehele, kus asub andmebaas Eestis sertifitseeritud ettevõtete kohta. Andmebaas sisaldab peamiselt rahvusvaheliste ISO standardite põhiseid sertifikaate. Muude sertifitseerimissüsteemide sertifikaatide kehtivust on võimalik kontrollida standardi koostaja kodulehel, FSSC 22000, BRC, IFS, FSC, MSC/ASC, ISCC-EU jm sertifikaatide kehtivust on võimalik kontrollida standardi koostaja kodulehel.