Valmis uurimus biokütuse tooraine KHG heitkoguste kohta
Meil on hea meel teatada, et Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut on saanud valmis uurimustöö, mis algatati aasta tagasi toimunud Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Baltic Agro AS ja Procept Consult OÜ ühise ümarlaua käigus.
Uurimustöö valmimisega täidetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt taastuvenergia (RED) direktiivis (2009/28/EC), esitatud nõue biokütuse tootmiseks kasutatava põllumajanduslike toorainete, sh raps, rukis, nisu, oder ja tritikale, viljelusest tekkivate tüüpiliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta.
Direktiiv peaks aitama kaasa EL suutlikkusele saavutada oma kliimaeesmärgid aastaks 2020 – vähendada kasvuhoonegaase 20%, tõsta energiatõhusust 20% ja tagada, et 20% energiavajadusest kaetakse taastuvate energiaallikatega. Samuti kehtestab see biokütuste säästlikkuse kriteeriumid. Nõudes biokütuse vähemalt 35% kasvuhoonegaaside säästu võrreldes fossiilse kütusega.
Kui Eesti riik kehtestab kriteeriumid, kõrvaldab see senised kitsaskohad, milleks on:
- Eesti tootjate ebavõrdne olukord teiste riikide tootjatega võrreldes, sh sertifitseerimise suurem kulu biokütuse tootmiseks vajaliku sertifikaadi saamiseks;
- Eesti mullastiku eripäradega mitte arvestamine;
- suurem bürokraatia andmete arvutamiseks iga põllukultuuride tootja põhiselt;
- üksikute viljatootjate madal konkurentsivõime, eriti põldude väetamisel sõnnikuga, kuna see tõstab kasvuhoonegaaside arvu;
- tootjate suurem bürokraatia eraldi partiide jälgitavuse tagamiseks;
Kokkuvõttes võimaldab antud uurimustöö tõsta oluliselt Eestis toodetud biokütuse tooraine konkurentsivõimet.